Täna sain ma ühe kirja, mida oli hea lugeda, kuna sellel inimesel on hea olla, tema ellu on tulnud selgust ja südamesse arusaama. Aga minu süda ei hakanud hõiskama. Tema rõõm oli küll minu rõõm, aga mitte päriselt. Tundsin, et ei suuda seda rõõmu vastu võtta. Olin veidi nukker, sest seda "tuimust" olen tundnud juba mõnda aega. Keha on justkui lukus ja meel on ootel või kartlikkusest peidus. Midagi hoiab tagasi. Küllap olen oma enesetunde pannud sõltuma mõnest konkreetsest inimesest või ootusest. Ja siis on ju tõenäoline, et elus ikka läheb teisiti kui oodatud-planeeritud.
Kui ma ei saa vastu võtta ilusat ja head...Tuleb rahulikult sisse ja välja hingata...Lihtsalt tunda tänu, et sellel inimesel läks hästi. Ja laiendada tänutunnet nendele asjadele, mille suhtes ma ei suuda praegu midagi tunda.
Kui ma ei saa vastu võtta ilusat ja head...Tuleb rahulikult sisse ja välja hingata...Lihtsalt tunda tänu, et sellel inimesel läks hästi. Ja laiendada tänutunnet nendele asjadele, mille suhtes ma ei suuda praegu midagi tunda.
Comments