Peeglike, peeglike seina peal...

vaimuvalge naine teab sõnu mis annavad hingele andeks kõik enesetapud ka ette vaimuvalge naine ei sure kui mürki paiskub tervest maailmast ta elab oma väes ***** päevavalgus ei kaitse ja ööpimedus ei hoia selle valusa hoobi eest tulevad kombitsad sügavalt pinnale ja mu tahe on nõrk keeris tuleb mu seest kuigi tundub et keha sõdib välisega oleks usku ikka kõrgemalt lennata ***** lubada endal olla ilus liblikatiib kevade lahvatavas hinguses ärgata üles puudutuse peale et lennata elutolmu koguma 2005 ma tahan tunda sind kui öö peibutav lind keerleb me kehade kohal silita hellalt mu selga lähedus-kustuta nälga! kuumus peegeldub nahal sulame kokku kui valgus elu esimesed sõnad suus ***** naer su silmades ei kustu kui pimeneb soomustaks tuba surud mu käe enda vastu kuuleme mühinat juba ***** tahan hoida su käsi mis kui kuldse liiva künkad ***** voolab läbi öö helesinise unistuse vesi olles ilmas kahekesi 2004

Nii sattusin sõnavahetusse :( Arvan vahel, et teistel on eelarvamused ja mina pean siis need ümber lükkama.Ma arvan, et vahel siiski eksin- teistel pole eelarvamusi, mina vaid arvan,et neil on. Ja lihtsalt selgituste küsimist ei peaks tõlgendama kui nendepoolse eelarvamuse välja tulemist. Loodan, et olen edaspidi targem ja rahulikum, sest selgitused ei lõpe iial ja nende pärast ei saa meelt heita. Nüüd on käes see aeg, mil turvaline tudengipõlv läbi hakkab saama ja tuleb eluvetes ise hakkama saada. Iga asja pärast ei saa ju raksu minna. Pole mõtet.

Link Kas minu kirjutaja vaist on kuhugi sumbunud? Tundub küll, sest siia kirjutan nii harva. Peaksin end sellesse rütmi sobitama ja asja käsile võtma. Kuidas siis muidu? Alustame sellistest lihtsatest küsimustest nagu ikka vana tuttavaga kohmetult kokku saades. Kui peaks midagi välja tooma, siis on kohe flashina kusagilt kuklast ilmumas tartu reisi mälestused. Oli nagu täiesti teine olemine (heas mõttes). Selline vaba ja lennukas.Kui veel kevad oleks olnud ja Tartu tänavatel oleks armsate majade õhku hinganud... Aga seekord valitses talv ja oli ikka tore. Reedaga koos olles ja temaga tavalisest rohkem koos toimetades tekkis selline mõnus õhkkond. Aeg voolas... Istusime kohvikus 2 tundi ja jutt muudkui keerles temani ja tagasi, minuni ja tagasi. Selline pikem järjestikune koos olemine on kvaliteedilt kõrgem kui mitu lühikest kohtumist, mis sama summa kokku teevad. Nüüd olen siis jälle Tallinnas. Ja ma pole sugugi rahulolematu. Kuigi diplomitöö paistab kusagil. Aga praktika kohta võik