Skip to main content

Minu kirjavaist


Link

Kas minu kirjutaja vaist on kuhugi sumbunud?
Tundub küll, sest siia kirjutan nii harva. Peaksin end sellesse rütmi sobitama ja asja käsile võtma.
Kuidas siis muidu? Alustame sellistest lihtsatest küsimustest nagu ikka vana tuttavaga kohmetult kokku saades.
Kui peaks midagi välja tooma, siis on kohe flashina kusagilt kuklast ilmumas tartu reisi mälestused. Oli nagu täiesti teine olemine (heas mõttes). Selline vaba ja lennukas.Kui veel kevad oleks olnud ja Tartu tänavatel oleks armsate majade õhku hinganud... Aga seekord valitses talv ja oli ikka tore. Reedaga koos olles ja temaga tavalisest rohkem koos toimetades tekkis selline mõnus õhkkond. Aeg voolas... Istusime kohvikus 2 tundi ja jutt muudkui keerles temani ja tagasi, minuni ja tagasi.
Selline pikem järjestikune koos olemine on kvaliteedilt kõrgem kui mitu lühikest kohtumist, mis sama summa kokku teevad.
Nüüd olen siis jälle Tallinnas. Ja ma pole sugugi rahulolematu. Kuigi diplomitöö paistab kusagil. Aga praktika kohta võiksin hakata küll siia sissekandeid tegema, et endal oleks ka hetk mõtisklemiseks.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Ma mõistsin, et sõber kutsub sind kaasa sinu enda pärast. Ta ei häbene metsikut aeda, kuivkäimlat, aegunäinud tube. See on ikkagi kodu, millel on oma lood ja laulud. Koos võime me minna rändama igal pool. See on südamete otsus ja võim. Selles lihtsuses on võlu, see, et sa võtad mind vastu igal pool ja jagad minuga oma maailma nii nagu see on, mitte vaid siis, kui see vastab välistele normidele -uhke, ilus, kallis, ainulaadne...
Post a Comment
Read more
Marie Underil oli 1917.a suvel vaja oma ellu kolme meest. Armukest, armastajat ja oma kõrvale abielumeest. Naise loomuse elav väljendus, mis reaalsuseks sageli ei saa. Õnneks :) Elu ja suhete kurbloolisus on see, et sulle pühendatud armastuskirja kulla tahaksid ise vaikse häälega hoopis kellegi teise kõrva sosistada. Ja see inimene omakorda kannab hinges elavat mälestust kellestki kolmandast. Ja see mälestus ei ole / ei olnud sellel hetkel valmis end pidurüüsse riietatanud ebamaise olendi jaoks. See võib olla isiklikult raske, kuid esteetilisest seisukohast võimas relv. Luuletused sünnivad nutmata pisaratest ja sõnadeks pudenemata igatsusest. Hinge arengu jaoks on see enese avamine samuti oluline. Underil oli julgust oma  tunded vastu võtta.  Oma hinge ja ihu läbiva rõõmu pani ta sõnadesse.Tema teadis seda, mida mina ei tea. Tema ei pannud endale nii rangeid piire, kuna muidu ei oleks loovus saanud lennata ja luule oleks jäänud halli kivi alla. Ekstaas Ah! Toredaim on elam
Post a Comment
Read more

Novell. Maalt linna

Elasin toona veel Tallinnas. Siis oli üsna mõnus kõndida mööda tänavaid, peatuda rahvarohketes parkides ning bussi oodates silmitseda päikesekiirte helki mööduvatel sõidukitel. Päike iseenesest muudab kõik ilusamaks, huvitavamaks, meeliülendavamaks. Ja oli ka mai - siis on igal pool looduse pidupäev, ka linnas. Jalutasin oma toimetuste käigus Viru tänaval. Korraga kuulsin läbi automüra teretamist, veidi hiljem mõistsin, et see on tuttav hääl. Keerasin pilgu bussipeatuses ootavate inimeste suunas. Veidi ebaleva pilguga vaatasin ringi, et leida kedagi tuttavat. Nägin, üsna minu kõrval seisis Karl, tuttav ühiste sõprade kaudu. Kena, et ta mind kõnetas! Kui palju olen ma ise pilgu ära pööranud, eemale jalutanud, kui näen kedagi tuttavat, kuid ei vaevu tema tähelepanu otsima. Ma ei pea seda nii tähtsaks, et igaühega sotsialiseeruda. Ju ma siis ei ole ise nii seltskondlik. Aga mul oli hea meel, et nägin tõenäoliselt ilus välja - kandsin heledat lilledega seelikut ning valget puuvillast plu
Post a Comment
Read more