Skip to main content

Posts

Taas võin tunda rõõmu, et sain ühel lool sabast kinni. Kuigi jah, seda tuleb endale sisestada mitmeid kordi, et olen rõõmus, sest tegelikult ei ole ma rõõmus, kui akna taga rullib ennast üle meie maailma uduhall kangas, toppides justkui kinni iga piiluaugu, kust midagi valget ja ilusat näha võiks. Kui on selline raske ilm...Siis lause Olen rõõmus...pole justkui õige, sest rõõmu leian oma hingest mõne aja pärast, aga väliselt ei ole midagi näha. Kas sinagi sõltud ilmast! Vahel ikka...palju õnne! Tahad vabatahtlikult oma tusatuju peita halli ja musta ja nukra ilmakaardi taha? Tahad olla nagu veohobune, keda tarib see väline miski? Tahad arglikult peituda vabanduste taha? Nagu me kõik, aga siiski tahame kõik samamoodi sellelt karussellilt maha astuda.  Tahame lausuda oma sõnu, mis on omapäised ja luua oma jõul midagi nähtavat või hinnatavat? Just hinnatavat - sest ainult sellest piisab, midagi tajutavat luues ei märka me seda sageli ise ja teised tõenäoliselt ka mitte. Kui lubaks endal lu
Post a Comment
Read more
Recent posts

Nallernaat on kullerkupp on kadunud

Sel kevadel oli kõrgete puude latvadesse ennast pesitsema sättinud suur hulk vareseid. Neid on siin ennegi olnud, aga mitte sellel hulgal. Kui teaks öelda, mis see just nende jaoks soodne oli, et varesed nii arvukalt siin pesitsema kukkusid. Ja kisa kestis nädalate kaupa nii et kodus ei saanud vaikust kuulata, nii et magamistoa aknast karjus sisse linnuraadio. Kahju, ma olen vaikusega harjunud. Maikuu on muidu minu lemmikkuu - nii palju ilusat ja kordumatut on selles ajas. Silmaga saab jälile, kui pungast saab õis, kui õiest saab õitekobar, kui rohelisest kleidist saab kirev ja lainetav peosaalide iludus. Kullerkuppude aeg...otsisin neid metsas, teades, et nende õitsemise aeg hakkab ümber saama ja võibolla ma neid ei leiagi. Teades, et neid kuldseid nuppe on aina vähemaks jäämas, kuna metsad kasvavad võssa ja lilled ei saa puude all valgust. Nii ma neid otsisin, endal hing haige - võibolla ma ei kohtagi enam neid iludusi, võibolla on nende aeg siin palus lõppematult katkenud. Ma otsis
Post a Comment
Read more

Tõde ja õigus meie elus

Kui Mari kinomajast välja astus, vaatas ta tänavale ja tänas mõtteis õnne, et ta saab elada valges, puhtas, mugavas 100-aastases Eestis. Siin, kus leib tuleb lauale klaviatuuri klahve klõbistades kodukontoris ilma et keegi jõhralt kuklasse hingaks. Õnneks jäi filmi-Mari lindile oma elu elama. Ja pea pooled Tallinna linna elanikest ohkasid kergendatult, et meil enam nii raske elu ei ole (just nii palju vaatajaid on kogunud kinodes film Tõde ja õigus).    Ja mis me siis sellest arvasime? Kas nägime esmakordselt või tuletasime endale meelde, kui hirmus ja kuri see Andres ikka oli;   kui madal naiste eneseteadlikkus? Andres oskas küll lugeda, ent ei mõistnud piibli keelt. Võib tunduda, et see oli niivõrd teistsugune aeg, teistsuguste inimeste ja mõtteviisidega. Aga tegelikult? Põrgupõhja Andres elab tegelikult samamoodi ka tänasel päeval. Põrgupõhja Andres elab tegelikult meie eneste sees tänasel päeval. Seesama pimedusega löödud ja oma elu aina enam puntrasse elav tavaline inimene. In
Post a Comment
Read more

Maitsvad kolmnurgad

Elas kord draakonipoiss, kes oli pärit matemaatikaõpetajate perest. Mämma -  talle maitsesid üle kõige kolmnurksed asjad. Õigemini ta ei söönudki mingi muu kujuga toitu  Mämma! Hommikusöögiks lendas ta ringi ja ampsas ära kõik linnaosa kolmnurksed liiklusmärgid. Keegi ei taha teada, millised halvad asjad oleksid võinud hakata juhtuma, kui inimesed oleksid ärganud ja tööle minnes pea kaotanud, sest tänavatel valitseks ilma liiklusmärkideta kaos. Hommik algaks kohe kehvasti ja kes siis halba hommikust tahab. Õnneks ei ole selles loos halbu asju, selliseid mis elu kurvaks teevad. Head on ikka elus rohkem kui halba. Ja õnneks oli sellel  draakonil vahva emme ja nagu emad ikka, tundis ta oma poega kõige paremini. Emme märkas, et pojake lendab kodust välja ja kohe liiklusmärkide poole. Suu lahti, kõrvad laiali ja saba püsti - kõik oli valmis esimeseks ampsuks ja hommikusöögiks. Aga emme tuhises kohale ja lükkas pojakese ette kolmnurksed hommikuhelbed, millele valas peale kolmnurksest pakis
Post a Comment
Read more

Kuhu me läheme?

Meeri avas aknad. Ta tahtis, et lõhnapilv paneks nelja tuule poole lendu ja see hoog tõmbaks kaasa kõik lõhnamolekulid, mis on ennast peitnud padjapüüri sisse, käterätti ja isegi kardinatesse. See lõhn jäi sinna arvatavasti siis, kui Meeri vaatas kordi aknast välja, oodates Mehe tulekut ja võtmete tantsu lukuaugu mustas kastis. Ja käterätt.. Mehe ihu rammus voog ulatumas Meeri sõõrmetesse...Pessu..See rätik ja kõik muu, millel on Mehe tegude ja mõtete jälg küljes. Pagan, kui ilus eestikeelne sõna on ihu ja säng on veel ilusam ja siin ma olen, ropendan, kuigi ma üldse muidu ei pruugi vängete sõnadega suud ja ei saa kasutada sõnu, mille koht oleks laulukaare all, haletses ennast Meeri. Meeri tundis end nagu obsessiiv-maniakaalne koristaja, kui oli tundide kaupa küürinud ja pritsinud, loputanud ja tuulutanud. Et kaoks kõik – nii lõhn, maitse, värv, mis on Mehest välja imbunud, mida Meeri siis nagu eriti ei märganudki, kui Mees nende seinte vahel viibis, aga nüüd oli kui õhk kõikjal. T
Post a Comment
Read more

Jutustus. Uue aasta algus

Uus aasta algas tõelise koerailmaga - vihma ladistas näkku ,udu mähkis usu  ja maapinda kattev jää takistas igat uut sammu. Oli ka muidugi koeraasta käimas... Katsu sa siis optimistlikult tulevikku vaadata, loota päiksepaistelisele homsele ning astuda parema elu poole. Usk, lootus, armastus. Mitte ühtegi neist kolmest ei olnud Heinot tervitamas, kui ta uue aasta hommikul koduukse avas ja postkastini sammus. Heino vaatas järele ja  kuna ta polnud mitu päeva saaki noolimas käinud, siis oli jaht edukas - kirju ja lehti oli kogunenud omajagu. Juhuslikult, sest tellitud posti tal ei käinud. Heino astus tasakesi, sest libedal ajal ei tohiks eakad prügi ka välja viima minna. Ehk saab elu teisiti korraldada, sest luumurrud ei taha enam selles vanuses hästi paraneda. Ja kõik ju kinnitavad ka sellele vigastusele nagu vastsündinule: ei ole nii, ei saa naa. Vahe on selles, et beebi imelisse näkku vaadates keskendutakse heale, aga eakate puhul on tervisehädad luubi all just vastu pidi. Fakt oli m
Post a Comment
Read more