Elas kord draakonipoiss, kes oli pärit matemaatikaõpetajate perest. Mämma - talle maitsesid üle kõige kolmnurksed asjad. Õigemini ta ei söönudki mingi muu kujuga toitu Mämma! Hommikusöögiks lendas ta ringi ja ampsas ära kõik linnaosa kolmnurksed liiklusmärgid. Keegi ei taha teada, millised halvad asjad oleksid võinud hakata juhtuma, kui inimesed oleksid ärganud ja tööle minnes pea kaotanud, sest tänavatel valitseks ilma liiklusmärkideta kaos. Hommik algaks kohe kehvasti ja kes siis halba hommikust tahab.
Õnneks ei ole selles loos halbu asju, selliseid mis elu kurvaks teevad. Head on ikka elus rohkem kui halba. Ja õnneks oli sellel draakonil vahva emme ja nagu emad ikka, tundis ta oma poega kõige paremini. Emme märkas, et pojake lendab kodust välja ja kohe liiklusmärkide poole. Suu lahti, kõrvad laiali ja saba püsti - kõik oli valmis esimeseks ampsuks ja hommikusöögiks. Aga emme tuhises kohale ja lükkas pojakese ette kolmnurksed hommikuhelbed, millele valas peale kolmnurksest pakist piima. Nämma!
Nüüd sai pisike draakon minna lasteaeda. Nämma! Rühma jõudes hammustas pojake isukalt kolmnurkset puust klotsi - nii nagu sina sööd mõnusat kodust õuna. Ah, õpetaja ei pahandanud. Draakonite lasteaed oli üks isevärki lasteaed, draakonipojad on teatavasti hea isuga. Aga nagu võluväel kõik siiski sujus ja keegi teisi lapsi ei hammustanud. Vahel söödi tõesti mänguasju, aga siis said draakonite emmed ja issid uued asjad asemele tuua. Lasteaia juhataja oli isegi rõõmus, sest kaua sa siis samade mänguasjadega ikka mängid. Loomulikult oli nii, et iga uue mänguasjaga mängis kõigepealt juhataja oma kabinetis. Ega siis ei saa soovitada teistele kaupa, mida ise ei tunne. Ta ei pannud sugugi ust vahelt kinni, et saaksid ühineda need, kellel on sees palju vunki ja lusti. Ja tegelikult tundis iga lapsevanem salajast uhkust oma pisikese hea isu üle ning kodudes olid salajased märkmikud, kuhu vanemad märkisid laste söödud asjade arvu. Ning päkapikud tulid ikka neile, kes olid olnud isukad ning head.
Oh, ärge nüüd valesti aru saage! Ärge nüüd ometi peljake draakoneid, ega kartke, et võibolla elavad nad teie voodi all või lendavad sisse avatud aknast ning võtavad teid pruukostiks. Ei, ei, selliseid hulle asju teiega ei juhtu! Maailm on ilus koht, kus elada, päike taevas valvab meid.
Ja kui kunagi juhtub teie teele kuri draakon, siis sellise te tunnete kindlasti ära. Ja pole hullu, siis kutsuge emme-issi, või vanaema-vanaisa appi. Te kindlasti võidate selle lahingu, sest iga laps on harjutanud ja mänginud võitlust kas nukkudega või masinatega, madistanud ja müranud. Ja kui juhtub, et emme-issi jäävad hätta, siis tuletage neile meelde, kui vahvaid asju te suudate välja mõelda, kui uskumatuid mänge te mängite - te olete ühed vägevad vastased! Ja kui juhtub, et vanaema-vanaisa draakoniga võidelda ei oska, siis võtke lihtsalt liivakastist ämber ja visake draakonile pähe kinni. Kes see pimedas ikka võidelda suudab.
Nii, draakonite lasteaias hakkas lähenema lõunaaeg. Pisikesed olid mänginud õues, lennanud ringi nagu tuulepoisid ja nüüd tuli minna käsi pesema. Jah, õigesti kuulsite! Ka draakonid peavad enne sööki käed puhtaks pesema - vee ja seebiga, juhul kui seep ei ole kolmnurkne. Muidu sööb draakonipoeg selle lihtsalt ühe ampsuga ära.
Lõunasöögiks pakuti kartuliputru. Kahju, draakon lükkas kausi eemale, ta ei taha süüa muud kui kolmnurki. Draakonil hakkasid pisarad mööda palgeid alla tilkuma, sest ta tundis mõnusat kartulipudrulõhna.
Taas päästis selle olukorra draakoniemme. Ta tundis keset matemaatikatundi klassi ees, et ta peab lasteaeda helistama. Lõuna aeg oli kohe käes ja ta arvas, et unustas lasteaias rääkida, et tema poju sööb vaid kolmnurkseid asju. Emme hakkas helistama, aga siis ta mõtles, et ah, mille jaoks, ma olen ju draakon Mul on head kopsud ja ma puhun lihtsalt lasteaia poole. Ja mõtlen oma sõnumi peale, saadan selle nagu tuule kohale. Ega siis inimesed rumalad ole, küll nad tuulest välja loevad, mida ma öelda tahtsin. Ta puhus suure hooga ja suust lendas välja võimas õhupahvakas. Muidugi sai lasteaiaõpetaja aru, mida draakoni emme ütles. Vahel ei saa me sõnadest aru, aga kui tuul meile midagi öelda tahab, siis saame ikka aru, eks!
Õpetaja kiirustas kööki ja mõtles, mismoodi ta draakoni jaoks sobiva toidu teha saab. Ta pani kartulipudru kolmnurkse piparkoogivormi sisse ja asetas vormi taldrikule. Paar kopsatust vormi pihta ja kolmnurkne puder oligi olemas. Lihtne! Küll on hea head teha, mõtles õpetaja.
Draakonipoeg sõi isuga. Kõik mis on armastuse ja hoolega tehtud, maitseb mõnusasti.
Uneajal võttis draakon väikese kolmnurkse joonlaua kaisse ja puges sängi. Keegi ei öelnud talle, et ei tohi sellist teravat asja lasteaeda võtta või kaisus hoida. Kuidas ta saaks ennast või teisi torgata - ta ju armastab neid nurki, ta ei torkaks neid kunagi kuhugi. Neid peab hoidma nagu oma teisi mänguasju.
Peale uinakut läksid lapsed oodet sööma. Ning väike draakon sai juustuleiva, mille õpetaja oli tema jaoks kolmnurkseks lõiganud. "Aitäh, sulle, õpetaja, kujuta ette, kui osavaks su käed nüüd muutuvad, kolmnurki välja lõigata on käkitegu. " kallistas draakon õpetajat.
Emme tuli pojale järgi lennates. Tegelikult varastas ta endale natuke aega ja tegi paar tiiru pargis. Maikuus lihtsalt ei suuda keegi toas istuda. Õues on nii heleroheline ja kastaniõieline, et igaüks tahab veidi looduses olla. Emme tuli lasteaeda sisse magamistoa avatud aknast. Ta maandus aknalauale ja hüüdis pojakesele: Hakkame mehed minema!
Jaa, mina olen väikene mees! Mina tulen! Pojake taganes, võttis hoogu, teised poisid lükkasid ka natuke tagant ja pojake lendaski koju.
Õhtusöögi ajal sõi draakon väikeseid terveid porgandeid - need on kolmnurksed. Nämma! Aga kõht jäi veel tühjaks. Draakonipoeg soovis nagu enamus meie planeedi lapsi makarone. Loomulikult. Emme pidi pojale ütlema, et kolmnurkseid makarone kodus ei ole. Ja draakon hakkas nutma. Kuidas sa ikka lapse nälga jätad...Nad sõitsid poodi. Peppa makaronid, tähestikumakaronid, tähekesed, nuudlid, torukesed, sarvekesed, spagetid, liblikakujulised makaronid...Aga kolmnurkseid ei olnud Itaaliast veel siia kohale jõudnud, nii arvas emme. Oh, muidugi, praegu on juba suvi, kõik inimesed on rannas. Lennukid vist ka lihtsalt seisavad, sest sõitjaid ei ole, arvas draakon ja tuju läks pire paremaks. Emme vaatas veel kaupa ja märkas lasanjeplaate. Kui ma need ära keedan, siis saab ristkülikukujulise plaadi lihtsasti neljaks kolmnurgaks lõigata. Kui ma varem ei pidanud igapäevaelus sugugi loominguline olema, siis nüüd on see kahekordselt platsis, mõtles emme. Emme roolis koju ja nad keetsid kolmurgad valmis. Mämma!
Enne uinumist sahkerdas draakonipoeg oma toas. Lõikas, kleepis...Emme tuli tuppa ja koos pesti vannitoas hambad puhtaks. Oma hambaid tuli hoida nagu väikseid lambaid - head sõbrad ju. Süüa ei saa, kui hammas valutab. Emme soovis head und ja tahtis pojakest voodisse tõsta.
Ei, emme, ma ei saa veel tulla. Ma teen õpetajale kaarti, seal on kolmnurksed jäätised peal.
Oi, kui armas, aga ehk teed homme edasi. Praegu ei ole selleks aega.
Kingituste jaoks on alati aega! istus draakonipoeg tagasi laua taha ja unustas ennast kolmnurkade söödavasse maitsvasse maailma.
Õnneks ei ole selles loos halbu asju, selliseid mis elu kurvaks teevad. Head on ikka elus rohkem kui halba. Ja õnneks oli sellel draakonil vahva emme ja nagu emad ikka, tundis ta oma poega kõige paremini. Emme märkas, et pojake lendab kodust välja ja kohe liiklusmärkide poole. Suu lahti, kõrvad laiali ja saba püsti - kõik oli valmis esimeseks ampsuks ja hommikusöögiks. Aga emme tuhises kohale ja lükkas pojakese ette kolmnurksed hommikuhelbed, millele valas peale kolmnurksest pakist piima. Nämma!
Nüüd sai pisike draakon minna lasteaeda. Nämma! Rühma jõudes hammustas pojake isukalt kolmnurkset puust klotsi - nii nagu sina sööd mõnusat kodust õuna. Ah, õpetaja ei pahandanud. Draakonite lasteaed oli üks isevärki lasteaed, draakonipojad on teatavasti hea isuga. Aga nagu võluväel kõik siiski sujus ja keegi teisi lapsi ei hammustanud. Vahel söödi tõesti mänguasju, aga siis said draakonite emmed ja issid uued asjad asemele tuua. Lasteaia juhataja oli isegi rõõmus, sest kaua sa siis samade mänguasjadega ikka mängid. Loomulikult oli nii, et iga uue mänguasjaga mängis kõigepealt juhataja oma kabinetis. Ega siis ei saa soovitada teistele kaupa, mida ise ei tunne. Ta ei pannud sugugi ust vahelt kinni, et saaksid ühineda need, kellel on sees palju vunki ja lusti. Ja tegelikult tundis iga lapsevanem salajast uhkust oma pisikese hea isu üle ning kodudes olid salajased märkmikud, kuhu vanemad märkisid laste söödud asjade arvu. Ning päkapikud tulid ikka neile, kes olid olnud isukad ning head.
Oh, ärge nüüd valesti aru saage! Ärge nüüd ometi peljake draakoneid, ega kartke, et võibolla elavad nad teie voodi all või lendavad sisse avatud aknast ning võtavad teid pruukostiks. Ei, ei, selliseid hulle asju teiega ei juhtu! Maailm on ilus koht, kus elada, päike taevas valvab meid.
Ja kui kunagi juhtub teie teele kuri draakon, siis sellise te tunnete kindlasti ära. Ja pole hullu, siis kutsuge emme-issi, või vanaema-vanaisa appi. Te kindlasti võidate selle lahingu, sest iga laps on harjutanud ja mänginud võitlust kas nukkudega või masinatega, madistanud ja müranud. Ja kui juhtub, et emme-issi jäävad hätta, siis tuletage neile meelde, kui vahvaid asju te suudate välja mõelda, kui uskumatuid mänge te mängite - te olete ühed vägevad vastased! Ja kui juhtub, et vanaema-vanaisa draakoniga võidelda ei oska, siis võtke lihtsalt liivakastist ämber ja visake draakonile pähe kinni. Kes see pimedas ikka võidelda suudab.
Nii, draakonite lasteaias hakkas lähenema lõunaaeg. Pisikesed olid mänginud õues, lennanud ringi nagu tuulepoisid ja nüüd tuli minna käsi pesema. Jah, õigesti kuulsite! Ka draakonid peavad enne sööki käed puhtaks pesema - vee ja seebiga, juhul kui seep ei ole kolmnurkne. Muidu sööb draakonipoeg selle lihtsalt ühe ampsuga ära.
Lõunasöögiks pakuti kartuliputru. Kahju, draakon lükkas kausi eemale, ta ei taha süüa muud kui kolmnurki. Draakonil hakkasid pisarad mööda palgeid alla tilkuma, sest ta tundis mõnusat kartulipudrulõhna.
Taas päästis selle olukorra draakoniemme. Ta tundis keset matemaatikatundi klassi ees, et ta peab lasteaeda helistama. Lõuna aeg oli kohe käes ja ta arvas, et unustas lasteaias rääkida, et tema poju sööb vaid kolmnurkseid asju. Emme hakkas helistama, aga siis ta mõtles, et ah, mille jaoks, ma olen ju draakon Mul on head kopsud ja ma puhun lihtsalt lasteaia poole. Ja mõtlen oma sõnumi peale, saadan selle nagu tuule kohale. Ega siis inimesed rumalad ole, küll nad tuulest välja loevad, mida ma öelda tahtsin. Ta puhus suure hooga ja suust lendas välja võimas õhupahvakas. Muidugi sai lasteaiaõpetaja aru, mida draakoni emme ütles. Vahel ei saa me sõnadest aru, aga kui tuul meile midagi öelda tahab, siis saame ikka aru, eks!
Õpetaja kiirustas kööki ja mõtles, mismoodi ta draakoni jaoks sobiva toidu teha saab. Ta pani kartulipudru kolmnurkse piparkoogivormi sisse ja asetas vormi taldrikule. Paar kopsatust vormi pihta ja kolmnurkne puder oligi olemas. Lihtne! Küll on hea head teha, mõtles õpetaja.
Draakonipoeg sõi isuga. Kõik mis on armastuse ja hoolega tehtud, maitseb mõnusasti.
Uneajal võttis draakon väikese kolmnurkse joonlaua kaisse ja puges sängi. Keegi ei öelnud talle, et ei tohi sellist teravat asja lasteaeda võtta või kaisus hoida. Kuidas ta saaks ennast või teisi torgata - ta ju armastab neid nurki, ta ei torkaks neid kunagi kuhugi. Neid peab hoidma nagu oma teisi mänguasju.
Peale uinakut läksid lapsed oodet sööma. Ning väike draakon sai juustuleiva, mille õpetaja oli tema jaoks kolmnurkseks lõiganud. "Aitäh, sulle, õpetaja, kujuta ette, kui osavaks su käed nüüd muutuvad, kolmnurki välja lõigata on käkitegu. " kallistas draakon õpetajat.
Emme tuli pojale järgi lennates. Tegelikult varastas ta endale natuke aega ja tegi paar tiiru pargis. Maikuus lihtsalt ei suuda keegi toas istuda. Õues on nii heleroheline ja kastaniõieline, et igaüks tahab veidi looduses olla. Emme tuli lasteaeda sisse magamistoa avatud aknast. Ta maandus aknalauale ja hüüdis pojakesele: Hakkame mehed minema!
Jaa, mina olen väikene mees! Mina tulen! Pojake taganes, võttis hoogu, teised poisid lükkasid ka natuke tagant ja pojake lendaski koju.
Õhtusöögi ajal sõi draakon väikeseid terveid porgandeid - need on kolmnurksed. Nämma! Aga kõht jäi veel tühjaks. Draakonipoeg soovis nagu enamus meie planeedi lapsi makarone. Loomulikult. Emme pidi pojale ütlema, et kolmnurkseid makarone kodus ei ole. Ja draakon hakkas nutma. Kuidas sa ikka lapse nälga jätad...Nad sõitsid poodi. Peppa makaronid, tähestikumakaronid, tähekesed, nuudlid, torukesed, sarvekesed, spagetid, liblikakujulised makaronid...Aga kolmnurkseid ei olnud Itaaliast veel siia kohale jõudnud, nii arvas emme. Oh, muidugi, praegu on juba suvi, kõik inimesed on rannas. Lennukid vist ka lihtsalt seisavad, sest sõitjaid ei ole, arvas draakon ja tuju läks pire paremaks. Emme vaatas veel kaupa ja märkas lasanjeplaate. Kui ma need ära keedan, siis saab ristkülikukujulise plaadi lihtsasti neljaks kolmnurgaks lõigata. Kui ma varem ei pidanud igapäevaelus sugugi loominguline olema, siis nüüd on see kahekordselt platsis, mõtles emme. Emme roolis koju ja nad keetsid kolmurgad valmis. Mämma!
Enne uinumist sahkerdas draakonipoeg oma toas. Lõikas, kleepis...Emme tuli tuppa ja koos pesti vannitoas hambad puhtaks. Oma hambaid tuli hoida nagu väikseid lambaid - head sõbrad ju. Süüa ei saa, kui hammas valutab. Emme soovis head und ja tahtis pojakest voodisse tõsta.
Ei, emme, ma ei saa veel tulla. Ma teen õpetajale kaarti, seal on kolmnurksed jäätised peal.
Oi, kui armas, aga ehk teed homme edasi. Praegu ei ole selleks aega.
Kingituste jaoks on alati aega! istus draakonipoeg tagasi laua taha ja unustas ennast kolmnurkade söödavasse maitsvasse maailma.
Comments