Oli üks ootus ja see ei täitunud. Nii on juhtunud ka mitmeid kordi varem ja tagasi vaadates tahtsin valel hetkel liiga suure survega mingit helesinist unistust. Ma pean saama...Nüüd ma mõistan selliseid olukordi paremini, kui hinges tormab ja tahtmised on üle pea. Siis on vale aeg midagi tahta või teha. Ma lihtsalt ei ole veel ära õppinud, kuidas õiget aega ära oodata. No ei oska, ei suuda... Ma vist unustan sel ajal isegi hingamise. Nagu mainisin, olen ka varem selliste olukordade nö ohver olnud. Ja mõneti on nii olnud ka parem, et ei läinud nii, nagu mina pressides tahtsin. Võiks ju järgmine kord võtta vabamalt - no ja siis... elame-näeme... eks ma ootan selle asjaga...
Põhimõtteliselt ei tahtnud ma muud, kui et sa ära ei kaoks. Et nüüd, kui olin taas sind näinud, sa oma teed ei läheks ja oleksid lihtsalt oribiidil. Sõbralikult suhelda võib ju ikka. Aga sina ei tahtnud. Miks, seda ma ei tea, aga meeldiv tunne see ei olnud, kui mustvalgel nägin, et sinu poolt mingit sammu ei tule. Ma ei tea, kas tegid sammu tagasi, aga minu poole edasi sa küll ei stunud. Nüüd hakkan asja teise nurga alt nägema. Usun, et see lohutab mind, kui näen ka selle olukorra teisi külgi. Võibolla sa ei astunud tagasi, kuhugi kaugemale..Põhjus võis olla ka muus, kui et sa ei taha minuga suhelda. Kunagi saan selle põhjuse teada..
Mingi osa minu hingest siiski valab praegu pisaraid. Aga minu sees on nüüd rohkem tarkust ja jõudu ja ma lihtsalt ei usu, et sa tegelikult seda nii julmalt mõtlesid. See osa minust, mis sinusse usub, on suurem, kui see, kes salaja viimase ehakiire ajal pisaraid pühib.
Põhimõtteliselt ei tahtnud ma muud, kui et sa ära ei kaoks. Et nüüd, kui olin taas sind näinud, sa oma teed ei läheks ja oleksid lihtsalt oribiidil. Sõbralikult suhelda võib ju ikka. Aga sina ei tahtnud. Miks, seda ma ei tea, aga meeldiv tunne see ei olnud, kui mustvalgel nägin, et sinu poolt mingit sammu ei tule. Ma ei tea, kas tegid sammu tagasi, aga minu poole edasi sa küll ei stunud. Nüüd hakkan asja teise nurga alt nägema. Usun, et see lohutab mind, kui näen ka selle olukorra teisi külgi. Võibolla sa ei astunud tagasi, kuhugi kaugemale..Põhjus võis olla ka muus, kui et sa ei taha minuga suhelda. Kunagi saan selle põhjuse teada..
Mingi osa minu hingest siiski valab praegu pisaraid. Aga minu sees on nüüd rohkem tarkust ja jõudu ja ma lihtsalt ei usu, et sa tegelikult seda nii julmalt mõtlesid. See osa minust, mis sinusse usub, on suurem, kui see, kes salaja viimase ehakiire ajal pisaraid pühib.
Comments