Skip to main content

Mõeldes taas novembrile

Inimeste vahel tekkiv ebamugavus on olnud minu jaoks loomulik ja seetõttu pole ma sellistele situatsioonidele tähelepanu pööranud. Tegelikult peegeldavad need ohuallikaid, millele tuleks otsa vaadata, et suhet mitte käest lasta või mitte probleemidel lasta süveneda.
Ebamugavustunde tähendusega puutusin kokku paar kuud tagasi, kui üks inimene sellele tähelepanu juhtis. Ma ei osanud tollal midagi ette võtta. Tajusin küll, et sellel on suur jõud ja vaid see tunne võib olla põhjuseks, miks suhe läheb teatud suunas.

Ebamugavustundele peab otsa vaatama ja kuigi võib tunduda, et ma ei suuda seda ärevust, ebamugavust võita, peab seda tegema. Peab aja maha võtma ja ärevusest vabanema, sest ärevuses inimene ei käitu loomulikult ja teeb arusaamatuid otsuseid. Ja nii läheb suhe aina keerulisemaks, vestlused arusaamatumaks ja see kõik hakkab ahistama ja elurõõmu sinust välja pumpama.

Kuidas ärevusest vabaneda?
Tuleb prioriteedid üle vaadata, teha otsused ja neist kinni pidada.
Enda vastu mitte liiga karm olla, kui soovitud suunas liikudes ei ole kohe suuri edusamme märgata.
Alati peab jääma rõõm oma suunas oma teel liikumisest.
Maailma must-valget nägu aitab värvilisemaks muuta teadmine, et asjad ei ole kunagi nii hullud kui need alguses näivad. Tagantjärele mõeldes on ju asjad alati vähem tundlikud ja vähem arusaamatud, hirmsad.

Ebamugavustunne on signaal ka mujal kui suhetes. Kui hinges on kitsas, kehas ebamugav, siis on midagi valesti. Ja vastupidiselt minu varasemale arvamusele on ebamugavus nö hea, sest annab mulle märku, et pean midagi muutma, et lõppkokkuvõttes ikka kõik õiges suunas edasi läheks ja mul hea elada oleks. Sest see võiks olla elu moto - et hea ja kerge olla oleks!

Comments

Popular posts from this blog

Ma mõistsin, et sõber kutsub sind kaasa sinu enda pärast. Ta ei häbene metsikut aeda, kuivkäimlat, aegunäinud tube. See on ikkagi kodu, millel on oma lood ja laulud. Koos võime me minna rändama igal pool. See on südamete otsus ja võim. Selles lihtsuses on võlu, see, et sa võtad mind vastu igal pool ja jagad minuga oma maailma nii nagu see on, mitte vaid siis, kui see vastab välistele normidele -uhke, ilus, kallis, ainulaadne...
Marie Underil oli 1917.a suvel vaja oma ellu kolme meest. Armukest, armastajat ja oma kõrvale abielumeest. Naise loomuse elav väljendus, mis reaalsuseks sageli ei saa. Õnneks :) Elu ja suhete kurbloolisus on see, et sulle pühendatud armastuskirja kulla tahaksid ise vaikse häälega hoopis kellegi teise kõrva sosistada. Ja see inimene omakorda kannab hinges elavat mälestust kellestki kolmandast. Ja see mälestus ei ole / ei olnud sellel hetkel valmis end pidurüüsse riietatanud ebamaise olendi jaoks. See võib olla isiklikult raske, kuid esteetilisest seisukohast võimas relv. Luuletused sünnivad nutmata pisaratest ja sõnadeks pudenemata igatsusest. Hinge arengu jaoks on see enese avamine samuti oluline. Underil oli julgust oma  tunded vastu võtta.  Oma hinge ja ihu läbiva rõõmu pani ta sõnadesse.Tema teadis seda, mida mina ei tea. Tema ei pannud endale nii rangeid piire, kuna muidu ei oleks loovus saanud lennata ja luule oleks jäänud halli kivi alla. Ekstaas Ah! Toredaim on elam

Novell. Maalt linna

Elasin toona veel Tallinnas. Siis oli üsna mõnus kõndida mööda tänavaid, peatuda rahvarohketes parkides ning bussi oodates silmitseda päikesekiirte helki mööduvatel sõidukitel. Päike iseenesest muudab kõik ilusamaks, huvitavamaks, meeliülendavamaks. Ja oli ka mai - siis on igal pool looduse pidupäev, ka linnas. Jalutasin oma toimetuste käigus Viru tänaval. Korraga kuulsin läbi automüra teretamist, veidi hiljem mõistsin, et see on tuttav hääl. Keerasin pilgu bussipeatuses ootavate inimeste suunas. Veidi ebaleva pilguga vaatasin ringi, et leida kedagi tuttavat. Nägin, üsna minu kõrval seisis Karl, tuttav ühiste sõprade kaudu. Kena, et ta mind kõnetas! Kui palju olen ma ise pilgu ära pööranud, eemale jalutanud, kui näen kedagi tuttavat, kuid ei vaevu tema tähelepanu otsima. Ma ei pea seda nii tähtsaks, et igaühega sotsialiseeruda. Ju ma siis ei ole ise nii seltskondlik. Aga mul oli hea meel, et nägin tõenäoliselt ilus välja - kandsin heledat lilledega seelikut ning valget puuvillast plu