Nägin hiljuti ühte Jack Nicholsoni filmi. Kas kahjuks või õnneks, aga pealkirja ja naisosatäitja nime ei mäleta. Filmi vaadates oli tunne, et ah, ma siis natuke vaatan, sisukirjeldus tundub ok, kuigi film ise ei paista olevat midagi erilist ega inspireerivat. Ja siis käik klikk! Tasapisi hakkas vanker liikuma teises suunas. Mäletan selgelt seda hetke, kui tundsin, et nüüd on olukord teine ja filmil on mulle midagi pakkuda. Ei teagi enam, kas oli see konkreetne tegevus, sõna, aga millelgi oli igatahes mõju.
Tegemist oli kahe vanemaealise inimesega, kes kohtusid mitte üldse romantilises situatsioonis ja romantiliste mõtetega, aga samas hakkasid mõlemad üles sulama. Vaatasin seda umbes 60le lähenevat naist ja kujutasin ette, et ka mina olen kunagi selline. Kas just kirjanik, aga võiksin ju :) Öeldakse, et iga inimene võib elus kirjutada vähemalt ühe raamatu - enda elust. Nali naljaks. Loovus peab endale teed rajama. Praegu ma küll ei tunne, et mul oleks midagi öelda, aga ma vähemalt tahan, et ühes ilusas unelmas olen ma küps ja huvitav naine, kelle kirjasõna esindab inimhinge maagilist isikupära.
Samm loovuse tule äratamiseks on mõistmine, et mõtted tuleb panna paberile, sest valgel taustal hakkavad mustad sümbolid elama nii nagu nad peas seda ei teinud. Sellest saabki loovus alguse. Sõrmeotste puudutusest - kas pliiatsil või klaviatuuril. Sellest algab sündmine. Ja edasi ma juba tean :)
Clarissa Pinkola Estes:
Tegemist oli kahe vanemaealise inimesega, kes kohtusid mitte üldse romantilises situatsioonis ja romantiliste mõtetega, aga samas hakkasid mõlemad üles sulama. Vaatasin seda umbes 60le lähenevat naist ja kujutasin ette, et ka mina olen kunagi selline. Kas just kirjanik, aga võiksin ju :) Öeldakse, et iga inimene võib elus kirjutada vähemalt ühe raamatu - enda elust. Nali naljaks. Loovus peab endale teed rajama. Praegu ma küll ei tunne, et mul oleks midagi öelda, aga ma vähemalt tahan, et ühes ilusas unelmas olen ma küps ja huvitav naine, kelle kirjasõna esindab inimhinge maagilist isikupära.
Samm loovuse tule äratamiseks on mõistmine, et mõtted tuleb panna paberile, sest valgel taustal hakkavad mustad sümbolid elama nii nagu nad peas seda ei teinud. Sellest saabki loovus alguse. Sõrmeotste puudutusest - kas pliiatsil või klaviatuuril. Sellest algab sündmine. Ja edasi ma juba tean :)
Clarissa Pinkola Estes:
Comments