Ma tean, milline on täiuslik laul minu jaoks, milline on ilusaim eestikeelne sõna, milline kõlavaim lause eesti keeles. Ma tänan selle rõõmu eest! Mõned asjad ei kao ega hüple siia-sinna, vaid tulevad aegajalt ise, sest nad on osa minu hingest. Ma ei tüdine, ma ei kurvasta kui nad ära lähevad - olen tänulik, et siin olite. Siiski on hea teada, et maailmas on ka midagi jäävat, mis oma olemuselt siiski muutub, kuid ei jäta sind maha.
Oli üks ootus ja see ei täitunud. Nii on juhtunud ka mitmeid kordi varem ja tagasi vaadates tahtsin valel hetkel liiga suure survega mingit helesinist unistust. Ma pean saama...Nüüd ma mõistan selliseid olukordi paremini, kui hinges tormab ja tahtmised on üle pea. Siis on vale aeg midagi tahta või teha. Ma lihtsalt ei ole veel ära õppinud, kuidas õiget aega ära oodata. No ei oska, ei suuda... Ma vist unustan sel ajal isegi hingamise. Nagu mainisin, olen ka varem selliste olukordade nö ohver olnud. Ja mõneti on nii olnud ka parem, et ei läinud nii, nagu mina pressides tahtsin. Võiks ju järgmine kord võtta vabamalt - no ja siis... elame-näeme... eks ma ootan selle asjaga... Põhimõtteliselt ei tahtnud ma muud, kui et sa ära ei kaoks. Et nüüd, kui olin taas sind näinud, sa oma teed ei läheks ja oleksid lihtsalt oribiidil. Sõbralikult suhelda võib ju ikka. Aga sina ei tahtnud. Miks, seda ma ei tea, aga meeldiv tunne see ei olnud, kui mustvalgel nägin, et sinu poolt mingit sammu ei tule...
Comments