Skip to main content
Taas võin tunda rõõmu, et sain ühel lool sabast kinni. Kuigi jah, seda tuleb endale sisestada mitmeid kordi, et olen rõõmus, sest tegelikult ei ole ma rõõmus, kui akna taga rullib ennast üle meie maailma uduhall kangas, toppides justkui kinni iga piiluaugu, kust midagi valget ja ilusat näha võiks. Kui on selline raske ilm...Siis lause Olen rõõmus...pole justkui õige, sest rõõmu leian oma hingest mõne aja pärast, aga väliselt ei ole midagi näha. Kas sinagi sõltud ilmast! Vahel ikka...palju õnne! Tahad vabatahtlikult oma tusatuju peita halli ja musta ja nukra ilmakaardi taha? Tahad olla nagu veohobune, keda tarib see väline miski? Tahad arglikult peituda vabanduste taha? Nagu me kõik, aga siiski tahame kõik samamoodi sellelt karussellilt maha astuda. 

Tahame lausuda oma sõnu, mis on omapäised ja luua oma jõul midagi nähtavat või hinnatavat? Just hinnatavat - sest ainult sellest piisab, midagi tajutavat luues ei märka me seda sageli ise ja teised tõenäoliselt ka mitte. Kui lubaks endal luua nii, et piisab ka (vaevu)tajutavast? Piisab sõnast, fraasist või lihtlausest...No ei, mis sa nüüd...See peab olema trendikas, kaasaaegne, haarav, turundusväärtusega. See ei pea olema sina ise, see peab olema laigitav. 

 Aga millisest sõnast piisab? Üksainus sõna võib samuti olla piisavalt soe, köitev, täitev ja helisev. Kui laps õpib alles kõnelema ja sõnad ilmuvadki ühekaupa, siis sellest piisab. Kalli inimese üks sõna kaalub üles hetke vaikuse. "Tere" on sillaks kahe inimese suhtlemisele. Üks sõna sõnastikus on väga mõjuv ja lausa geograafilise haardega - vaatad peale ja haarad pilguga, kui pikalt on seda sõna seletatud, milliseid erinevaid vormistusi on sõna seletamiseks kasutatud (kaldkirjas, tumedas kirjas), milliseid näiteid on toodud sõna selgitamiseks. Ja see kõik on vaid ühe sõna pärast. 

Mida ma tahan sellega öelda? Kahjuks on lause Vähem on rohkem juba nii trafaretne, et see ei mõju tähenduslikuna. Tahan öelda seda, et kui me enam ei ootaks, et laps peab meile rääkima pikalt oma päevast, mees samuti ja kui me ei ootaks endalt, et paberile peab saama vaid kirjanduslikult kõrgeväärtuslik sõnade müriaad, siis sisemine laps lööb rõõmu pärast käsi kokku - enam ei ole vaja tal oma pead ja hinnalist hingeaega kulutada kellegi teise ega iseenda joonele panemisele. 

Mina saan olla rohkem mina ise.
Labels:

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kuhu me läheme?

Meeri avas aknad. Ta tahtis, et lõhnapilv paneks nelja tuule poole lendu ja see hoog tõmbaks kaasa kõik lõhnamolekulid, mis on ennast peitnud padjapüüri sisse, käterätti ja isegi kardinatesse. See lõhn jäi sinna arvatavasti siis, kui Meeri vaatas kordi aknast välja, oodates Mehe tulekut ja võtmete tantsu lukuaugu mustas kastis. Ja käterätt.. Mehe ihu rammus voog ulatumas Meeri sõõrmetesse...Pessu..See rätik ja kõik muu, millel on Mehe tegude ja mõtete jälg küljes. Pagan, kui ilus eestikeelne sõna on ihu ja säng on veel ilusam ja siin ma olen, ropendan, kuigi ma üldse muidu ei pruugi vängete sõnadega suud ja ei saa kasutada sõnu, mille koht oleks laulukaare all, haletses ennast Meeri. Meeri tundis end nagu obsessiiv-maniakaalne koristaja, kui oli tundide kaupa küürinud ja pritsinud, loputanud ja tuulutanud. Et kaoks kõik – nii lõhn, maitse, värv, mis on Mehest välja imbunud, mida Meeri siis nagu eriti ei märganudki, kui Mees nende seinte vahel viibis, aga nüüd oli kui õhk kõikjal. T...
Post a Comment
Read more

Naine on usaldus, tüdruk tähendab kahtlusi ja hirmu

Lugesin hiljuti ühte FB postitust, mis pani mind mõtlema - naised ja tüdrukud. Mina? “A girl wants attention, a woman wants respect. A girl wants to be adored by many. A woman wants to be adored by one.” -anonymous   However, one of the quickest filters that you can notice from the beginning is this: A girl plays games. A woman doesn’t. Pärast ühte õhtut mõtlesin sellele, mis vahe on kohtumisel ja tutvumisel. Tavaliselt me kohtume kellegagi,  pilgud saavad kokku, vahetatakse paar sõna või vesteldakse pikemalt. Aga millal ma viimati kellegiga kohtudes temaga ka tutvusin? Tore, et eesti keel on nii rikas, mmm, inglise keeles on sõnad "meet" ja "make acquaintance". Võibolla oli see lihtsalt selle inimese suhtlemise viis, julgus, tava selles seltskonnas ruttu sõbruneda ja klanni liikmeid värvata. Ühekordne lähenemine? Igatahes meeldiv vastuvõtt, ei midagi väga ülevoolavat ega isiklikku, erilist, aga minu jaoks oli see esmakohtumise kohta kutsuv ja siduv. Olen...
Post a Comment
Read more

Ei juhtunud midagi

Oli üks ootus ja see ei täitunud. Nii on juhtunud ka mitmeid kordi varem ja tagasi vaadates tahtsin valel hetkel liiga suure survega mingit helesinist unistust. Ma pean saama...Nüüd ma mõistan selliseid olukordi paremini, kui hinges tormab ja tahtmised on üle pea. Siis on vale aeg midagi tahta või teha. Ma lihtsalt ei ole veel ära õppinud, kuidas õiget aega ära oodata. No ei oska, ei suuda... Ma vist unustan sel ajal isegi hingamise. Nagu mainisin, olen ka varem selliste olukordade nö ohver olnud. Ja mõneti on nii olnud ka parem, et ei läinud nii, nagu mina pressides tahtsin. Võiks ju järgmine kord võtta vabamalt - no ja siis... elame-näeme... eks ma ootan selle asjaga... Põhimõtteliselt ei tahtnud ma muud, kui et sa ära ei kaoks. Et nüüd, kui olin taas sind näinud, sa oma teed ei läheks ja oleksid lihtsalt oribiidil. Sõbralikult suhelda võib ju ikka. Aga sina ei tahtnud. Miks, seda ma ei tea, aga meeldiv tunne see ei olnud, kui mustvalgel nägin, et sinu poolt mingit sammu ei tule...
Post a Comment
Read more