Skip to main content

Elekter

Täna tuli meile elektrik, kelle tuleku kohta ma elukaaslasele eriti midagi selgitada ei osanud. Ta ei tutvustanud end. Ütles küll, et hakkab voolumõõtjat vahetama ja lisas ka mõned kommentaarid, millest mulle piisas. Aga elukaaslane ütles, et kuidas sa lased nö võõra inimese sisse, lööb sulle haamriga pähe. Tallinn..
See on minu siseelu peegeldus. Kes tahab sisse tulla? Kas löön liiga lihtsasti ukse valla? Inimene peab end tutvustama, seda ka emotsionaalses mõttes. Aga enamasti ei oska inimesed öelda sulle seda, mida sa kuulda tahaksid. Ja õigete vastuste saamiseks tuleb ise küsida. Nii oleksin teada saanud elektriku nime. Nii saan teada ka teiste teeliste kohta. Lihtsalt ei tohi liiga kiiresti oma nõusolekut anda, peab oma hingega ja aruga enne nõu pidama. Otsused peab südamega tegema.
Ja ma vist kardan seda küsimist, mis võib viia konflikti. Oma nõudmised võivad viivad sinna, et teine ei taha nendele nõudmistele vastata ja loobub. Läheb oma teed. Või siis ei vasta üldse...
Ma muudkui kompan ja tajun ja mõtlen ja tunnetan. Aga mis on see põhiküsimus? Või ei ole ühte keskset teemat? Kas ma usaldan? Kas sellest piisab? Kas ma usaldan ennast?
Aga otsused?
Praegu ma lihtsalt kardan ja mul on hirm. Mis on iseenesest loomulik, sest olen tundmatul teel ja enese avamine, kellegi vastu võtmine on võrreldav kõndimisega õhukesel jääl. Ja ma hindan end, et ma eksin siin.
Teadmiseks, et ma küll kõnnin teie seas, aga mind ei ole siin. Ma ise ka ei tea, kus mu hing praegu rändab, aga ma pean endale aega andma see kõik läbi elada.
Ma ei tee otsust edasi liikuda enne, kui see aeg mööda saab. Kui hakkan nägema vikerkaare värve ja nende peegeldusi enda silmades.


Comments

Popular posts from this blog

Ei juhtunud midagi

Oli üks ootus ja see ei täitunud. Nii on juhtunud ka mitmeid kordi varem ja tagasi vaadates tahtsin valel hetkel liiga suure survega mingit helesinist unistust. Ma pean saama...Nüüd ma mõistan selliseid olukordi paremini, kui hinges tormab ja tahtmised on üle pea. Siis on vale aeg midagi tahta või teha. Ma lihtsalt ei ole veel ära õppinud, kuidas õiget aega ära oodata. No ei oska, ei suuda... Ma vist unustan sel ajal isegi hingamise. Nagu mainisin, olen ka varem selliste olukordade nö ohver olnud. Ja mõneti on nii olnud ka parem, et ei läinud nii, nagu mina pressides tahtsin. Võiks ju järgmine kord võtta vabamalt - no ja siis... elame-näeme... eks ma ootan selle asjaga... Põhimõtteliselt ei tahtnud ma muud, kui et sa ära ei kaoks. Et nüüd, kui olin taas sind näinud, sa oma teed ei läheks ja oleksid lihtsalt oribiidil. Sõbralikult suhelda võib ju ikka. Aga sina ei tahtnud. Miks, seda ma ei tea, aga meeldiv tunne see ei olnud, kui mustvalgel nägin, et sinu poolt mingit sammu ei tule...

Kuhu me läheme?

Meeri avas aknad. Ta tahtis, et lõhnapilv paneks nelja tuule poole lendu ja see hoog tõmbaks kaasa kõik lõhnamolekulid, mis on ennast peitnud padjapüüri sisse, käterätti ja isegi kardinatesse. See lõhn jäi sinna arvatavasti siis, kui Meeri vaatas kordi aknast välja, oodates Mehe tulekut ja võtmete tantsu lukuaugu mustas kastis. Ja käterätt.. Mehe ihu rammus voog ulatumas Meeri sõõrmetesse...Pessu..See rätik ja kõik muu, millel on Mehe tegude ja mõtete jälg küljes. Pagan, kui ilus eestikeelne sõna on ihu ja säng on veel ilusam ja siin ma olen, ropendan, kuigi ma üldse muidu ei pruugi vängete sõnadega suud ja ei saa kasutada sõnu, mille koht oleks laulukaare all, haletses ennast Meeri. Meeri tundis end nagu obsessiiv-maniakaalne koristaja, kui oli tundide kaupa küürinud ja pritsinud, loputanud ja tuulutanud. Et kaoks kõik – nii lõhn, maitse, värv, mis on Mehest välja imbunud, mida Meeri siis nagu eriti ei märganudki, kui Mees nende seinte vahel viibis, aga nüüd oli kui õhk kõikjal. T...

Naine on usaldus, tüdruk tähendab kahtlusi ja hirmu

Lugesin hiljuti ühte FB postitust, mis pani mind mõtlema - naised ja tüdrukud. Mina? “A girl wants attention, a woman wants respect. A girl wants to be adored by many. A woman wants to be adored by one.” -anonymous   However, one of the quickest filters that you can notice from the beginning is this: A girl plays games. A woman doesn’t. Pärast ühte õhtut mõtlesin sellele, mis vahe on kohtumisel ja tutvumisel. Tavaliselt me kohtume kellegagi,  pilgud saavad kokku, vahetatakse paar sõna või vesteldakse pikemalt. Aga millal ma viimati kellegiga kohtudes temaga ka tutvusin? Tore, et eesti keel on nii rikas, mmm, inglise keeles on sõnad "meet" ja "make acquaintance". Võibolla oli see lihtsalt selle inimese suhtlemise viis, julgus, tava selles seltskonnas ruttu sõbruneda ja klanni liikmeid värvata. Ühekordne lähenemine? Igatahes meeldiv vastuvõtt, ei midagi väga ülevoolavat ega isiklikku, erilist, aga minu jaoks oli see esmakohtumise kohta kutsuv ja siduv. Olen...