Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos, esmailmumisel ebakõlblussüüdistusega autorile kohtuprotsessi kaela toonud romaan on pealispindselt vaadates banaalne lugu provintsiarsti nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja lõpuks mürgitab end...
...sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.
Selline on siis raamatututvustus, mille võib leida raamatu kaane siseküljelt. Eks ta ole küll esmapilgul selline kerge lugemine ja ta ongi- tegevused viivad raamatu lugemist suht ruttu edasi. Kuid ometi on teos hästi, elavalt ja ülevalt kirja pandud. Läbielamised on tõetruud nagu toimuksid minu enda silme all.
Ei ole häid ja halbu tegelasi, igaüks otsustab ise, kes millisele positsioonile lõpuks jääb. Emma jaoks on tema abikaasa Charles Bovary tüütu, ebaatraktiivne ja lausa vastand tema kujutlusele mehest, kes võiks ta õnnepaleese kindlalt tüürida. Ja ta ise? Ta rikub abielu, lendab mõtetes kaugele oma kohustustest ja valitud elust. Ma pole raamatu lõppu veel jõudnud ja ei oska seiskohta võtta, mida siis arvata madame Bovaryst. Seni loetu põhjal on küll aru saada,et unelmad, need pöörased unelmad, mis alati ihkavad ära sellest maapealsest elust, näevad lahendust väljaspoolt tulevast võlurist, kes muudab seisundit. Emma jaoks on kättesaamatu see õige ja ihalemine ihaldatud seisund. Aga kas see talle ka õnne toob?
Loen edasi ja siis saan teada.
...sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.
Selline on siis raamatututvustus, mille võib leida raamatu kaane siseküljelt. Eks ta ole küll esmapilgul selline kerge lugemine ja ta ongi- tegevused viivad raamatu lugemist suht ruttu edasi. Kuid ometi on teos hästi, elavalt ja ülevalt kirja pandud. Läbielamised on tõetruud nagu toimuksid minu enda silme all.
Ei ole häid ja halbu tegelasi, igaüks otsustab ise, kes millisele positsioonile lõpuks jääb. Emma jaoks on tema abikaasa Charles Bovary tüütu, ebaatraktiivne ja lausa vastand tema kujutlusele mehest, kes võiks ta õnnepaleese kindlalt tüürida. Ja ta ise? Ta rikub abielu, lendab mõtetes kaugele oma kohustustest ja valitud elust. Ma pole raamatu lõppu veel jõudnud ja ei oska seiskohta võtta, mida siis arvata madame Bovaryst. Seni loetu põhjal on küll aru saada,et unelmad, need pöörased unelmad, mis alati ihkavad ära sellest maapealsest elust, näevad lahendust väljaspoolt tulevast võlurist, kes muudab seisundit. Emma jaoks on kättesaamatu see õige ja ihalemine ihaldatud seisund. Aga kas see talle ka õnne toob?
Loen edasi ja siis saan teada.
Comments