Skip to main content

Nallernaat on kullerkupp on kadunud

Sel kevadel oli kõrgete puude latvadesse ennast pesitsema sättinud suur hulk vareseid. Neid on siin ennegi olnud, aga mitte sellel hulgal. Kui teaks öelda, mis see just nende jaoks soodne oli, et varesed nii arvukalt siin pesitsema kukkusid. Ja kisa kestis nädalate kaupa nii et kodus ei saanud vaikust kuulata, nii et magamistoa aknast karjus sisse linnuraadio. Kahju, ma olen vaikusega harjunud.
Maikuu on muidu minu lemmikkuu - nii palju ilusat ja kordumatut on selles ajas. Silmaga saab jälile, kui pungast saab õis, kui õiest saab õitekobar, kui rohelisest kleidist saab kirev ja lainetav peosaalide iludus. Kullerkuppude aeg...otsisin neid metsas, teades, et nende õitsemise aeg hakkab ümber saama ja võibolla ma neid ei leiagi. Teades, et neid kuldseid nuppe on aina vähemaks jäämas, kuna metsad kasvavad võssa ja lilled ei saa puude all valgust. Nii ma neid otsisin, endal hing haige - võibolla ma ei kohtagi enam neid iludusi, võibolla on nende aeg siin palus lõppematult katkenud. Ma otsisin metsaneidu, kelle pead ehib kuldne pärg nagu kollane pärlikee. Ehtne ja helmekaunis. Puhas ja täis kevadist mängulusti. Ma otsisin ja ohkasin, hinges aimdus kadunud neiust ja hukkunud ilust.
Ometi kord leidsin ühe põõsa juba veidi pudisevate õielehtedega kullerkuppe. Peatusin ja vaatasin kergendustundega - te ei ole siit päris kadunud, leidsin ühe tõestuse lõhnavast õiteajast. Ma olin sel hetkel õnnelik, nii nagu ollakse rahul pärast pühakojas käimist. Sees on midagi paika loksunud, sisse hingatud õhk on puhastanud umbes torud. Vähemalt nii ma vargsi lootsin, et olen metsas käies endale head teinud ja hingele näidanud kullerkuppude kaunist kõnnakut ja kuulanud nende pehmet kutset. Ma lootsin, et see hetk on mind selle muu maailma jaoks rohkem valmis teinud, kui olen kümmelnud vaikuses nii nagu paar sammu edasi suures maailmas teha ei saa. Lootsin, et olin olnud siin piisavalt kaua, et mind saaks keegi tervemaks teha, et mind saaks keegi omaks võtta ja mina saaks omaks võtta selle metsa jõu ja ilu.
Kodus võttis mind vastu vareste kisa. Kuigi lärm ja tung oli kõige suurem meie maja juures, pidasid varesepoegadega võitlust ka ümbruse inimesed. Varesepoegade lennualgused lõppesid mitmel korral surmaga. 
Kui kevad sai mööda ja meenutasin olnut, siis mind vallutas kustumatu mälestus kullerkuppudest ja sammude seadmisest nende leidmiseks. Varesed saavad ise hakkama. Vald tellib arboristi ja pesad lõigatakse maha. Aga kullerkupu põõsa püsimine on mu hinges kõrgel kohal. Ma tulen tagasi...

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kuhu me läheme?

Meeri avas aknad. Ta tahtis, et lõhnapilv paneks nelja tuule poole lendu ja see hoog tõmbaks kaasa kõik lõhnamolekulid, mis on ennast peitnud padjapüüri sisse, käterätti ja isegi kardinatesse. See lõhn jäi sinna arvatavasti siis, kui Meeri vaatas kordi aknast välja, oodates Mehe tulekut ja võtmete tantsu lukuaugu mustas kastis. Ja käterätt.. Mehe ihu rammus voog ulatumas Meeri sõõrmetesse...Pessu..See rätik ja kõik muu, millel on Mehe tegude ja mõtete jälg küljes. Pagan, kui ilus eestikeelne sõna on ihu ja säng on veel ilusam ja siin ma olen, ropendan, kuigi ma üldse muidu ei pruugi vängete sõnadega suud ja ei saa kasutada sõnu, mille koht oleks laulukaare all, haletses ennast Meeri. Meeri tundis end nagu obsessiiv-maniakaalne koristaja, kui oli tundide kaupa küürinud ja pritsinud, loputanud ja tuulutanud. Et kaoks kõik – nii lõhn, maitse, värv, mis on Mehest välja imbunud, mida Meeri siis nagu eriti ei märganudki, kui Mees nende seinte vahel viibis, aga nüüd oli kui õhk kõikjal. T...
Post a Comment
Read more

Naine on usaldus, tüdruk tähendab kahtlusi ja hirmu

Lugesin hiljuti ühte FB postitust, mis pani mind mõtlema - naised ja tüdrukud. Mina? “A girl wants attention, a woman wants respect. A girl wants to be adored by many. A woman wants to be adored by one.” -anonymous   However, one of the quickest filters that you can notice from the beginning is this: A girl plays games. A woman doesn’t. Pärast ühte õhtut mõtlesin sellele, mis vahe on kohtumisel ja tutvumisel. Tavaliselt me kohtume kellegagi,  pilgud saavad kokku, vahetatakse paar sõna või vesteldakse pikemalt. Aga millal ma viimati kellegiga kohtudes temaga ka tutvusin? Tore, et eesti keel on nii rikas, mmm, inglise keeles on sõnad "meet" ja "make acquaintance". Võibolla oli see lihtsalt selle inimese suhtlemise viis, julgus, tava selles seltskonnas ruttu sõbruneda ja klanni liikmeid värvata. Ühekordne lähenemine? Igatahes meeldiv vastuvõtt, ei midagi väga ülevoolavat ega isiklikku, erilist, aga minu jaoks oli see esmakohtumise kohta kutsuv ja siduv. Olen...
Post a Comment
Read more

Ei juhtunud midagi

Oli üks ootus ja see ei täitunud. Nii on juhtunud ka mitmeid kordi varem ja tagasi vaadates tahtsin valel hetkel liiga suure survega mingit helesinist unistust. Ma pean saama...Nüüd ma mõistan selliseid olukordi paremini, kui hinges tormab ja tahtmised on üle pea. Siis on vale aeg midagi tahta või teha. Ma lihtsalt ei ole veel ära õppinud, kuidas õiget aega ära oodata. No ei oska, ei suuda... Ma vist unustan sel ajal isegi hingamise. Nagu mainisin, olen ka varem selliste olukordade nö ohver olnud. Ja mõneti on nii olnud ka parem, et ei läinud nii, nagu mina pressides tahtsin. Võiks ju järgmine kord võtta vabamalt - no ja siis... elame-näeme... eks ma ootan selle asjaga... Põhimõtteliselt ei tahtnud ma muud, kui et sa ära ei kaoks. Et nüüd, kui olin taas sind näinud, sa oma teed ei läheks ja oleksid lihtsalt oribiidil. Sõbralikult suhelda võib ju ikka. Aga sina ei tahtnud. Miks, seda ma ei tea, aga meeldiv tunne see ei olnud, kui mustvalgel nägin, et sinu poolt mingit sammu ei tule...
Post a Comment
Read more