Skip to main content

Vana aed

Sinna astub sisse mõni uudishimulik, kes kiviaedade tagant üksikuid lilleõisi märkab. Nostalgitseja võib samuti sinna eksida, et pöörduda tagasi lapseaega, kus rännati ka sellistes metsistunud paikades ja otsiti muinasjutte. Või meenutatakse vanaema marjaaia kaugemaid soppe.

Igal juhul on aianurgal võime äratada ellu kängunud hingi-
sees hakkab soe ja vaikne, kui vaid seisatada puude hämarusse.
Kõik kutsub ja ootab. Vana karusmarjapuhmas pakub lahkelt magusaid tikripalle ja sõstar punavaid marjakobaraid.
Mitmel pool üksikud õied niiduheinade vahel. Need on su armsama silmad, mis jälgivad su teed ja tunnevad õnne oma haldja igatsevast rännust.
Lillherne lihtne rõõm lihtsalt rabab jalust.
Tuule kohin puulatvades on kui lahendamata mõistatus, mille äraarvamiseks tuleb olla nii vaiki ja tasa, et tuul hakkab lendama läbi su keha.
Aiake on avanenud, et saaksid sulada suve värvidesse ja otsida nendest ennast.
Oled jõudnud aia südamesse kui rohelisse sõõri, milles väikesed lilletähnid.

Oled jõudnud armsama sülle....

Comments

Anonymous said…
Teele sina?

Sa kirjuad nii... mul ei ole sõnu... :D armas
1:30 PM
Post a Comment

Popular posts from this blog

Taas võin tunda rõõmu, et sain ühel lool sabast kinni. Kuigi jah, seda tuleb endale sisestada mitmeid kordi, et olen rõõmus, sest tegelikult ei ole ma rõõmus, kui akna taga rullib ennast üle meie maailma uduhall kangas, toppides justkui kinni iga piiluaugu, kust midagi valget ja ilusat näha võiks. Kui on selline raske ilm...Siis lause Olen rõõmus...pole justkui õige, sest rõõmu leian oma hingest mõne aja pärast, aga väliselt ei ole midagi näha. Kas sinagi sõltud ilmast! Vahel ikka...palju õnne! Tahad vabatahtlikult oma tusatuju peita halli ja musta ja nukra ilmakaardi taha? Tahad olla nagu veohobune, keda tarib see väline miski? Tahad arglikult peituda vabanduste taha? Nagu me kõik, aga siiski tahame kõik samamoodi sellelt karussellilt maha astuda.  Tahame lausuda oma sõnu, mis on omapäised ja luua oma jõul midagi nähtavat või hinnatavat? Just hinnatavat - sest ainult sellest piisab, midagi tajutavat luues ei märka me seda sageli ise ja teised tõenäoliselt ka mitte. Kui lubaks enda...
Post a Comment
Read more

Selline kingsepp siis

"Tere! Kas te kotte ka parandate? Ikka parandame. Vaevalt, et meil sellist kollast nahka on. Peame fashiondesign´i tegema..." Lõbus kingsepp, kes julgeb olla hetkes. Ja tasapisi hakkasid mu suunurgad üles tõusma, keelepaelad läksid valla... See noor mees kohe oskab. Mida? Naistega suhelda. Olen ennegi selle kingsepa juures käinud, teine kolleeg (ehk isa?) on samuti sümpaatne. Ma ei osanud selle julge pilgu alla olla nii, et silmad ei hakkaks kassikullana särama. Lihtsalt on hea tunne, kui komplimente tehakse ja märgatakse naise võlusid. Ma olin päevake enne mõelnud, et pole tükk aega sellist rõõmu tunda saanud, et keegi võõras kingib oma lahke pilgu ja sõna minu naiselikkusele. Olge te tänatud, kes te maailmas naisi oma tähelepanuga paitate, vaid nii õpime oma ilu vastu võtma. Ilusat emadepäeva!
2 comments
Read more

Madame Bovary

Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos, esmailmumisel ebakõlblussüüdistusega autorile kohtuprotsessi kaela toonud romaan on pealispindselt vaadates banaalne lugu provintsiarsti nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja lõpuks mürgitab end... ...sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus. Selline on siis raamatututvustus, mille võib leida raamatu kaane siseküljelt. Eks ta ole küll esmapilgul selline kerge lugemine ja ta ongi- tegevused viivad raamatu lugemist suht ruttu edasi. Kuid ometi on teos hästi, elavalt ja ülevalt kirja pandud. Läbielamised on tõetruud nagu toimuksid minu enda silme all. Ei ole häid ja halbu tegelasi, igaüks otsustab ise, kes millisele positsioonile lõpuks jääb. Emma jaoks on tema abikaasa Charles Bovary tüütu, ebaatraktiivne ja lausa vastand tema kujutlusele mehest, kes võiks ta õnnepaleese kindlalt tüürida. Ja ta ise? Ta rikub abielu, lendab mõtet...
1 comment
Read more